Julius Iŋggá Gudrun Eliissá / Gudrun E Eriksen Lindi, Kárášjoga gielda
Kárášjoga skuvlamánáid muitalusat, maŋŋil nuppi máilmmisoađi
Earret gielas – lean dál jahkái Kárášjoga gieldda giellaguovddášprošeaktavirggis - beroštan maid eará osiin min kulturárbbis, nu go báikehistorjjá čohkket ja čalmmustahttit, ja lean máŋggaid jagiid leamaš musea- ja historjásearvvi stivrajođiheaddjin. Searvi ráhkada Kárášjoga jahkegirjji, 2009 rájes, guovtti gillii – sáme- ja dárogillii, gos muitalat bihtáid bihtáid mielde Kárášjoga vássán áiggis, dađi mielde go ieža gávdnat gálduid dahje cavgiluvvot iešguđet gálduin. Oaidnit ahte dárbbašuvvo olu dutkamuš čađahuvvot – min servodagas leat leamaš moanat vuostálasvuođat bahča muittuiguin – ja maiddái maid dán áigge gohčodivččiimet roasut - maid olbmot leat mearridan gánnáha vajálduhttit ja čiehkat, ja das ii hállon, iige leat báljo čállon. Lea balddihahtti oaidnit ahte dat dáidet oalát jávkat min kollektiivvalaš muittus.
Olu bealit maŋŋil soađi dilis eahpitkeahttá nannejedje dáruiduhttima. Dehálaš duogáš dasa lea go min guovllus lei ekstrema dilli; Finnmárkkus ja davvi-Romssas lei tuiska soahteveahka guovllu guođđán gutnan, ja guovlu dárbbašii nationála veahki. Olbmot dattetge eai mieđihan golgosii, bággodeportašuvdnii vatnasiid mielde máttás. Sii báhtaredje mehciide ja duoddarii, ja badjel rájá Supmii ja Ruŧŧii. Eatnašat geat šadde máttás ledje vuoras olbmot ja olbmot buohcamin dahje heajut dilis, geat eai atnán ahte báhtareapmi tuiskalaš soahteveagas lei sidjiide vejolaš. Kárášjogas ledje máŋga fáŋgaleairra soađi áigge, ja olbmuin lei ballu go oidne mo fáŋggaiguin láhttejedje. Maŋŋá eváhko bohte olbmot mehciin, gođiin ja báhtarusas ja čohkkejedje searaid cegget normalitehta ja árgabeaivvi – ja geahččaledje birget. Muhto mo skuvlavázzimiin?
Kárášjoga skuvlamánáid muitalusat, maŋŋil nuppi máilmmisoađi
Earret gielas – lean dál jahkái Kárášjoga gieldda giellaguovddášprošeaktavirggis - beroštan maid eará osiin min kulturárbbis, nu go báikehistorjjá čohkket ja čalmmustahttit, ja lean máŋggaid jagiid leamaš musea- ja historjásearvvi stivrajođiheaddjin. Searvi ráhkada Kárášjoga jahkegirjji, 2009 rájes, guovtti gillii – sáme- ja dárogillii, gos muitalat bihtáid bihtáid mielde Kárášjoga vássán áiggis, dađi mielde go ieža gávdnat gálduid dahje cavgiluvvot iešguđet gálduin. Oaidnit ahte dárbbašuvvo olu dutkamuš čađahuvvot – min servodagas leat leamaš moanat vuostálasvuođat bahča muittuiguin – ja maiddái maid dán áigge gohčodivččiimet roasut - maid olbmot leat mearridan gánnáha vajálduhttit ja čiehkat, ja das ii hállon, iige leat báljo čállon. Lea balddihahtti oaidnit ahte dat dáidet oalát jávkat min kollektiivvalaš muittus.
Olu bealit maŋŋil soađi dilis eahpitkeahttá nannejedje dáruiduhttima. Dehálaš duogáš dasa lea go min guovllus lei ekstrema dilli; Finnmárkkus ja davvi-Romssas lei tuiska soahteveahka guovllu guođđán gutnan, ja guovlu dárbbašii nationála veahki. Olbmot dattetge eai mieđihan golgosii, bággodeportašuvdnii vatnasiid mielde máttás. Sii báhtaredje mehciide ja duoddarii, ja badjel rájá Supmii ja Ruŧŧii. Eatnašat geat šadde máttás ledje vuoras olbmot ja olbmot buohcamin dahje heajut dilis, geat eai atnán ahte báhtareapmi tuiskalaš soahteveagas lei sidjiide vejolaš. Kárášjogas ledje máŋga fáŋgaleairra soađi áigge, ja olbmuin lei ballu go oidne mo fáŋggaiguin láhttejedje. Maŋŋá eváhko bohte olbmot mehciin, gođiin ja báhtarusas ja čohkkejedje searaid cegget normalitehta ja árgabeaivvi – ja geahččaledje birget. Muhto mo skuvlavázzimiin?