Nomadskuvllaid ásaheapmi
– Johttisámi váhnemiid dárbbuid duhtadeapmi vai eiseválddiid vuohki bissehit sápmelaččaid ovdáneami?
Elisabeth Utsi Gaup, [email protected]
Johttiskuvlavuogádat ásahuvvui 1913 Ruoŧas nu ahte johttisápmelaččaid ja boaittobeale orru mánát galge oažžut dohkálaš skuvlafálaldaga. Dan sadjái go sáddet mánáid internáhtaskuvllaide, de oahpaheaddjit johte siiddaid mielde. Smávvaskuvladási oahpahus čađahuvvui geasseorohagain. Dát skuvlavuogádat bisttii muhtin guovlluin 1950-lohkui ja eará guovlluin heaittihuvvogođii 1930-logus. Stuorit mánáide fas lágiduvvui oahpahus dálveáigge čoahkkebáikkiin dálvesiidaguovlluin. Das maŋŋil de ceggejuvvo internáhtaskuvllat johttimánáid váras. Go čihččet skuvlajahki sisafievrriduvvui, de fas šattai johttiskuvlavuogádat áigeguovdil. 1950 ja 1964 gaskkas oassi skuvlajagis lei geasseorohagain ja vázzinmátkkiid oktavuođas lágiduvvui oahpahus.
Dás háliidan čuvget dán skuvlavuogádaga organisatuvrralaš ja pedagogalaš vuolggasajis ja movt dalá sámi skuvlavuogádat heive otná jurdagiidda ee. váldit vuhtii guovlluid gielalaš, kultuvrralaš ja biologalaš máŋggabealatvuođa ja eamiálbmogiid rievtti ásahit iežaset skuvlavuogádaga mii heive sin kultuvrralaš oahppovugiide.
– Johttisámi váhnemiid dárbbuid duhtadeapmi vai eiseválddiid vuohki bissehit sápmelaččaid ovdáneami?
Elisabeth Utsi Gaup, [email protected]
Johttiskuvlavuogádat ásahuvvui 1913 Ruoŧas nu ahte johttisápmelaččaid ja boaittobeale orru mánát galge oažžut dohkálaš skuvlafálaldaga. Dan sadjái go sáddet mánáid internáhtaskuvllaide, de oahpaheaddjit johte siiddaid mielde. Smávvaskuvladási oahpahus čađahuvvui geasseorohagain. Dát skuvlavuogádat bisttii muhtin guovlluin 1950-lohkui ja eará guovlluin heaittihuvvogođii 1930-logus. Stuorit mánáide fas lágiduvvui oahpahus dálveáigge čoahkkebáikkiin dálvesiidaguovlluin. Das maŋŋil de ceggejuvvo internáhtaskuvllat johttimánáid váras. Go čihččet skuvlajahki sisafievrriduvvui, de fas šattai johttiskuvlavuogádat áigeguovdil. 1950 ja 1964 gaskkas oassi skuvlajagis lei geasseorohagain ja vázzinmátkkiid oktavuođas lágiduvvui oahpahus.
Dás háliidan čuvget dán skuvlavuogádaga organisatuvrralaš ja pedagogalaš vuolggasajis ja movt dalá sámi skuvlavuogádat heive otná jurdagiidda ee. váldit vuhtii guovlluid gielalaš, kultuvrralaš ja biologalaš máŋggabealatvuođa ja eamiálbmogiid rievtti ásahit iežaset skuvlavuogádaga mii heive sin kultuvrralaš oahppovugiide.